Kliinilise psühholoogi konsultatsiooni käigus täpsustatakse kliendi emotsionaalset ja vaimset seisundit edasise ravi (sh psühhoteraapia) ja/või psühholoogiliste uuringute kavandamiseks.
Kliinilise psühholoogi konsultatsioon


Psühholoogiline nõustamine
Psühholoogilise nõustamine on lühiajaline sekkumisviis, mille käigus aitab nõustaja kliendil toime tulla konkreetse probleemi või probleemide kogumiga, mis põhjustab isikule või perekonnale stressi. Nõustamist rakendatakse olukordades, kus tekkinud kaebustest ei ole välja kujunenud tõsiseid kroonilisi sümptomeid.
Psühholoogiline nõustamine Töötukassa klientidele
Eesti Töötukassa võimaldab nõustamisteenuseid inimesele, kes on töötuna arvelevõetud või saanud koondamisteate.
Psühholoogiline nõustamine on tööturuteenus tööle saamise takistuste kõrvaldamiseks, töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste probleemide lahendamiseks. Nõustamise eesmärgiks on toetada töö otsimist, tööturuteenustel osalemist ja tööle saamist.
Kui soovite teenust kasutada, siis rääkige sellest oma töötukassa nõustajale, kes teile seda täpsemalt tutvustab ning teid vajadusel teenusele suunab.


Karjäärinõustamine
Karjäärinõustamine on individuaalne lühiajaline nõustamine, mille eesmärgiks on kliendi toetamine teadlike karjääriotsuste tegemisel ja elluviimisel. Karjäärinõustaja aitab kaardistada kliendi tugevused, saada ülevaate tööturust ja/või õppimis võimalustest, seada konkreetsed eesmärgid järgmisteks sammudeks karjääriteel ning paika panna tegevuskava. Samuti aitab karjäärinõustaja koostada kandideerimiseks vajalikke dokumente. Karjäärinõustamise sihtrühm on väga lai, nt. noored, kes valivad eriala või sisenevad tööturule, tööealised, kes soovivad muutust, edasi liikumist karjääriredelil või uut algust ning tööturult lahkujad, kes vajavad abi kohanemisel.
Individuaalne psühhoteraapia
Individuaalne psühhoteraapia on terapeudi ja kliendi vaheline protsess, mis on suunatud kliendi kaebuste ja/või sümptomite leevendamiseks või kõrvaldamiseks. Teraapia aitab kliendil koostöös terapeudiga analüüsida oma käitumismustreid ja muuta neid viisil, mis võimaldab kliendil raskustega toime tulla ning jõuda seatud eesmärkide saavutamiseni. Individuaalne teraapia on sobilik näiteks stressi, ärevuse, depressiooni, viha, sõltuvushäire, suhteprobleemide jm korral.
Individuaalse psühhoteraapia seanss kestab kuni 60 minutit, kohtumiste arv ja sagedus sõltub mitmetest teguritest (sümptomite kestvus, kui palju stressi sümptomid põhjustavad, mil määral sümptomid mõjutavad inimese igapäevaelu, kui kiiresti klient teraapias edasi liigub ning kliendi ajalistest ja majandulikest võimalustest).
Teraapia läbi saab klient ellu viia muutusi, mis tema elukvaliteeti suurendavad.


Paariteraapia
Paariteraapia on psühhoteraapia liik, mis aitab partneritel lahendada nende suhtes ettetulevaid raskusi. Teraapias uuritakse partnerite uskumuste, rollide, suhtemustrite ja eesmärkide kohta paarisuhtes. Terapeut on neutraalne isik, kes aitab partneritel näha ning mõista mõlema osapoole panust probleemide tekkes. Teraapia käigus saavutatud mõistmise tulemusel saavad partnerid õppida muutma viisi, kuidas nad teineteisega suhtlevad.
Paariteraapia aitab paaridel õppida probleemidega efektiivsemalt toime tulema ja seeläbi ennetada väikeste probleemide kujunemist tõsisteks raskusteks.
Loe edasiPereteraapia
Pereteraapia on psühhoteraapia liik, mis aitab pereliikmetel luua omavahel sügavamat emotsionaalset sidet ning suurendada teineteise mõistmist ja toetamist. Süsteemne pereteraapia käsitleb üksikisikute raskusi suurema üksuse ehk perekonna kontekstis ning lähtub põhimõttest, et probleeme ei saa edukalt lahendada perekonna dünaamikat mõistmata.
Pereteraapia käigus on võimalik saada teadlikuks perekonna toimimisest, analüüsida suhtemustreid ning muuta neid viisil, mis aitab parandada omavahelist suhtlemist ja probleemide lahendamise oskusi perekonnas.
Loe edasi

Psühhodiagnostika
Vaimse tervise uuringute läbiviimiseks kasutatakse erinevaid enesekohaseid küsimustikke, intervjuusid ja teste.
Uuringute käigus on võimalik hinnata inimese emotsionaalset seisundit, psüühika- ja käitumishäirete esinemist, isiksuse omadusi ja isiksusehäire olemasolu, vaimseid võimeid ning kognitiivseid funktsioone (mälu, tähelepanu jt).
Hindamise üldiseks eesmärgiks on inimese probleemide kohta otsustuste ja prognooside tegemine ning edasise ravi kavandamine.